Eesti Muusika Päevad ja
ISCM esitlevad
World
Music Days

Läbi laulude metsa
Tallinn / Tartu
2.–10.05.2019
Kultuurikatel

Google kaart  /  koduleht
Aadress Põhja pst 27a, Tallinn

18. sajandi lõpuaastatel tekkis Tallinnas vajadus suurlinnade eeskujul hakata kasutama valgustuseks elektrienergiat. Ohutust ja otstarbekast valgustusviisist olid eeskätt huvitatud südalinnas asuvate äride omanikud. 1909. aasta algul otsustas Tallinna linnavalitsus ehitada uue elektrijaama linna kulul. Jaama asukohaks valiti maa-ala, mis asus Suure Rannavärava ligidal gaasivabriku kõrval. Sadama ja mere lähedus soodustas kütusena ettenähtud Inglise kivisöe juurdevedu. Suurejooneliselt alanud elektrijaama projekt jäi aga vajaliku rahastuse puudumise tõttu paariks aastaks seisma, kuni 1911. aastal sõlmiti leping aktsiaseltsiga Volta. Uue elektrijaama ja -võrgu ehitustööd algasid mais 1912 ja lõppesid sama aasta detsembris.

Jaamahoone ehitati arhitekt H. Schmidti projekti järgi. Esialgse projekti kohaselt rajati 26 trafoalajaama ühes 3 kV kõrgepinge- ja 220 V madalpinge-kaablivõrguga. Jõumasinateks valiti kolm AS Volta kodumaist Laval-tüüpi 250 hobujõulist (184 kW) auruturbiini, mis ühendati 166 kW vahelduvvoolugeneraatoritega. Katlamajja paigaldati kaks Steinmülleri kivisöel töötavat aurukatelt auruparameetritega 12,5 atm rõhu ja auru ülekuumendamise peale kuni 325 kraadi. Turbogeneraatorite võimsuseks oli 3000 ringjooksu minutis, mis annavad kolmefaasilist voolu 3150 V pinevusega. Samal ajal ehitati linnas kaabliliine ja trafoalajaamu, et elektrivool tarbijateni toimetada. Seni kasutusel olnud küünlad, gaasi- ja õlilambid heideti uue imevahendi tõttu kus see ja teine.